5. HÕÕRUTAVAD TRUMMID
Hõõrutavad trummid (ingl.k. friction drum; hisp.k. tambores de fricción; pr.k. tambour a friction; saksa k. reibtrommel). Nende trummide puhul ei panda membraani vibreerima mitte löömise või peksmisega vaid hõõrumise tulemusel.
Hõõrutavad trummid on iidse päritoluga. Väga erinevaid vorme on leitud Aafrikas, Aasias, Euroopas ja Lõuna- Ameerikas, kus nende kasutamine oli seotud peamiselt usuliste tseremooniatega
Tänapäeval kasutatakse trumme enamasti rahvapidustustel, tantsumuusikas ja vahel ka sümfoonilises muusikas illustreerival otstarbel.
Hõõrutavad trummid on ühepoolselt kaetud trummid, mille korpused valmistatakse tavaliselt puust, savist, metallist ning vahel ka erinevast olmematerjalist (potid, purgid, vaasid) ning võivad seetõttu olla väga erisuguse kujuga. Membraan kinnitatakse korpusele kas jäigalt või võruga, mis võimaldab nööride või vintpingutitega muuta trummi häälestust.
Heli tekitamiseks on kattemembraani keskele tehtud sobiv auk, kuhu saab kinnitada kas trummi seest või väljastpoolt sobiva pulga, nööri või jõhvi, millel käega hõõrudes pannakse trummi membraan vibreerima ja tekitada iseloomuliku heli.
Trummi membraani saab vibreerima panna ka sõrmedega või mingi sobiva niiske lapiga. Vajutades sõrmedega membraanile, saab mängu ajal muuta trummi heli kõrgust.
Mõnede hõõrutavate trummide puhul on nööri üks ots kinnitatud trummi kattemembraani keskele ja teine käepideme külge, millest mängija kinni hoiab ja keerutab nööri otsas olevat trummi. Hõõrdumine tekib nööri ja käepideme vahel ning paneb nööri kaudu trummi membraani vibreerima.
Hõõrutavad trummid on iidse päritoluga. Väga erinevaid vorme on leitud Aafrikas, Aasias, Euroopas ja Lõuna- Ameerikas, kus nende kasutamine oli seotud peamiselt usuliste tseremooniatega
Tänapäeval kasutatakse trumme enamasti rahvapidustustel, tantsumuusikas ja vahel ka sümfoonilises muusikas illustreerival otstarbel.
Hõõrutavad trummid on ühepoolselt kaetud trummid, mille korpused valmistatakse tavaliselt puust, savist, metallist ning vahel ka erinevast olmematerjalist (potid, purgid, vaasid) ning võivad seetõttu olla väga erisuguse kujuga. Membraan kinnitatakse korpusele kas jäigalt või võruga, mis võimaldab nööride või vintpingutitega muuta trummi häälestust.
Heli tekitamiseks on kattemembraani keskele tehtud sobiv auk, kuhu saab kinnitada kas trummi seest või väljastpoolt sobiva pulga, nööri või jõhvi, millel käega hõõrudes pannakse trummi membraan vibreerima ja tekitada iseloomuliku heli.
Trummi membraani saab vibreerima panna ka sõrmedega või mingi sobiva niiske lapiga. Vajutades sõrmedega membraanile, saab mängu ajal muuta trummi heli kõrgust.
Mõnede hõõrutavate trummide puhul on nööri üks ots kinnitatud trummi kattemembraani keskele ja teine käepideme külge, millest mängija kinni hoiab ja keerutab nööri otsas olevat trummi. Hõõrdumine tekib nööri ja käepideme vahel ning paneb nööri kaudu trummi membraani vibreerima.